Teisipäev, 20. september 2016

Kuidas kasvatatakse kulla väärtus neljakordseks?

Oht kullakaevuritele, ümbritsevale keskkonnale ning kohaliku kogukonna tervisele ei lõppe kullakaevandamise tegevustega. Kaevandatud kulda sisaldav liiv ja kivimid läbivad mitmeid protsesse, enne kui saadakse kätte puhas kuld. Nende protsesside mitmetes etappides kasutatakse tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Käesolevas blogipostituses jagan pildimaterjali koos kirjeldustega kulla rafineerimise protsessist, mille käigus tõuseb kulla hind ligi neljakordseks.

Kaevandusest tuuakse välja kulda sisaldav kivimimaterjal. Esmalt kivid purustatakse ja kuivatatakse. Purustamist tehakse nii käsitsi kui ka masinate abil. 
Pildil olev kullakaevur purustab kaevandusest välja toodud kulda sisaldavad kivid haamriga ning edasi saadetakse materjal masinatesse. Tulemuseks on kulda sisaldav kivimipulber.

Seejärel kivimipulber pestakse mitmes erinevas etapis, et eraldada kuld muust materjalist. Pesemisprotsessis lisatakse pesuveele elavhõbe. Elavhõbe seob väikesed kullaosakesed suuremateks kulda sisaldavateks pallikesteks. Piltidel on tegemist väga noorte kullakaevandussektori töölistega. Kullakaevandus kogukondades on kulla tõttu noorte koolist välja langemise osakaal väga kõrge. Suur hulk noori loobub koolis käimisest ja otsib tööd kullakaevandustes.
Kulda pestakse paljakäsi ja ilma mingisuguseid kaitsevahendeid kasutamata. Noored kullapesijad on igapäevaselt otseses kontaktis elavhõbedaga. Elavhõbedat (ja muid kemikaale) sisaldav reovesi suunatakse otse keskkonda. Raha ja teadlikkuse puudumise tõttu ei puhastata vett enne keskkonda suunamist. Kemikaale sisaldav reovesi jõuab ümbritsevatesse jõgedesse. Jõgede vett kasutavad kohalikud kogukonnad nii joogiks, söögi valmistamiseks kui pesemiseks, jõgedes elavaid kalu ja krabisid toiduks.


Käesoleval pildil on näha kulla ilmumist pesemisprotsessis. Kui peened kullaosakesed on muust kivimist välja pesutud, lisatakse elavhõbe.



Elavhõbe seob kulla pallikesteks ning jääb kullapallikest hõbedase kihina katma. Et kuld (Pildil: juba põletatud rafineerimata kullapallid) elavhõbeda alt kätte saada, on tarvis pallikest põletada. Põletamisprotsessi käigus eralduvad väga mürgised elavhõbeda gaasid. Kulda põletatakse lahtisel tulel ilma kaitsevahendeid kasutamata.
Elavhõbedagaaside sissehingamine põhjustab erinevaid tervisekahjustusi. Tõsisemad nendest on hingamisteedehaigused ja negatiivsed mõjud närvisüsteemile. Elavhõbeda gaaside sissehingamisega seostatakse õpiraskusi, vaimset alaarengut, kuulmisvaegust jms. Eriti ohtlik on elavhõbedagaaside sissehingamine lastele ja lapseootel naistele.

Pärast põletamist saadud juba kullavärvilised kulda sisaldavad pallikesed purustatakse uuesti. Magnetitega elaldatakse raud. Tolmu ja muude kivimiosakeste eraldamiseks keedetakse saadud puru happega.


Pildil on kulda sisaldav puru happega keemas. Ka keetmisprotsessil ei kasuta töölised kaitsevahendeid. Keetmisel tekkinud happejäägid suunatakse otse keskkonda.

Pärast happega keetmist on kulla seast eemaldatud ka tolm ja muud kivimid. Viimase etapina kuumutatakse kulda kõrgel kuumusel gaasi abil. Vedel kuld valatakse vormi ja jahutatakse. Seejärel näeb kuld juba meile tuttav välja.

Pildid: rafineeritud kuld pärast kuumutamist, vormi valamist ja jahutamist.

Nii on tõstetud rafineerimata kullapallikeste hind neljakordseks!









Kolmapäev, 7. september 2016

Sada meetrit maa all

Projekt: Teadlikkuse tõstmine kullakaevandamise tervise- ja keskkonnamõjudest.
GLEN programmi Eestis vahendab Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab Välisministeerium.

(English below)


Täna käisin kaemas kohalike maa-all kaevandavate kaevurite tööd. Passiivse vaatleja rolli asemel sattusin kullakaevuri rolli ning laskusin ligi 100 meetrit maa-alla ulatuvasse tunnelisse. Tunnelites on palav, pime ja õhku napib. Ronimine on ohtlik. Igaüks selle tunneli ümber toimetavatest meestest (üldiselt on kullakaevandamise sektoris hõivatud ka naised ja lapsed) teab kedagi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud oma elu.

Pildil: kullakaevandamise tunnel, sügavamal näha laskuvat kaevurit. Tunnelite ehituse ja kindlustamise kvaliteedi tase on erinev sõltuvalt kaevurite oskustest ja finantsidest.


Pildil: kaevur sisenemas tunnelisse. See konkreetne tunne on hästi kindlustatud ning puur (puidust ehitatud kindlustus) on kvaliteetne. Puur kaitseb kaevureid varingute eest ning lihtsustab ronimist.

19aastane Joshua teab ka kordi, kus “õnnetusi” on juhtunud ka suurema kasu saamise eesmärgil. Nimelt jagavad kõik ühe tunneli kallal töötavatest kaevuritest kulla eest saadud summa omavahel ära. Noore kaevuri sõnul on olnud juhtumeid, kus paar kaevurit jäetakse töö lõpus auku ning varistatakse auk kinni.


Igaüks teab, et töö on ohtlik, kuid alternatiivse sissetuleku allika puudumise tõttu ei jää kaevuritel muud üle. Samuti ei kasuta peaaegu keegi kullakaevandamise sektoris hõivatutest kaitsevahendeid, et hoida enda nahka kemikaalidega kokkupuutumast ning kaitsta hingamisteid ohtlike aurude ja tolmu eest. Seda peamiselt teadlikkuse ja rahanappuse tõttu.

Samuti on mahajäetud tunnelid suureks ohuks nii inimestele kui loomadele. Sageli jäetakse augud, kus töö on lõpetatud lihtsalt maha. Ilma neid kinni ajamata või katmata. Need augud põhjustavad õnnetusi ning on sobivaks paigaks malaariasääskede paljunemiseks. 

Pildil: Vahetevahel täidetakse mahajäetud augud prügiga.

Lisaks maa- alusele kaevandamisele, esineb ka teisi kaevandamise meetodeid. Nendest saate lugeda ning pilte vaadata inglise keelses postituses (all).


In English.

With this post, I would like to present you different methods for gold mining. Here, in Prestea I have witnessed them all. They exist together side by side on a relatively small area of land.

Gold mining has some positive effects on the community, like employment and income, taxes paid to the government to provide public goods etc. 

But all gold mining methods have negative impacts to the environment and locals´ health.

Here are the photos and descriptions of different methods:
On the photo you can see local underground gold mining site. Local people work side by side, digging and building their pits closely next to each other. The whole area is covered in new working pits and old already abandoned pits.

Pits go very deep under ground, almost 100 meters until they reach to the stone that includes enough gold to make profit.
After finishing work, pits are either left uncovered or filled with rubbish.
 On the picture: A miner in the pit. Working goes on day and night. Working conditions are hard and all the miners on the site knows someone who had died in the pits.
 Next to underground mining, there are also mining methods that need water: these are alluvial mining and dredge mining. On the picture is a land that had been destroyed by alluvial mining. For alluvial mining river course is changed and river bed dug up by machines.
This is freshly dug up river bed where work still goes on. Alluvial mining causes tremendous land degradation and deforestation. Dredge mining is done on boats. Sand from the bottom is washed by machines on boats to separate gold from sand particles.

This is a traditional dredge mining boat.


These are the traditional small-scale gold mining methods. After mining rocks that include gold are processed to separate gold. I will try to write and post photos and video of these processes soon. 

Projekt: Teadlikkuse tõstmine kullakaevandamise tervise- ja keskkonnamõjudest.
GLEN programmi Eestis vahendab Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab Välisministeerium.

(English below)

Tänapäeva globaliseerunud maailmas on tootmine ja tarbimine jagunenud maailma erinevate paikade vahel. Tooraine, tooted ja pärast tarbimist tekkiv prügi liiguvad riigist riiki. Seda ettevõtete tegevuse optimeerimise ja tarbijate tarbimisvajaduste täitmise eesmärgil.

Arenenud riikides on brändimine ja turundus laialt kasutusel, et kindlustada tarbijate teadlikkus toodete päritolu kohta.  Tootele mõeldes mõtleb tarbija ka brändile ning selle päritolumaale. Me tunneme neid tooteid hästi, hindame rasket tööd, mis tootjad on teinud ning oleme tänulikud tänapäeva globaalse maailma luksuse eest, kus saame tarbida innovaatilisi Apple tooteid USAst, usaldusväärseid autosid Saksamaalt või hinnalisi Šveitsi käekellasid koduriigist lahkumata.

On aga palju tooteid, mille päritolu ja lugu ei ole nii teada-tuntud.

Kui tihti mõtled oma hommikukohvi päritolule? Või riietudes sellele, kus riigis on Sinu T-särk toodetud? Kust sai alguse sõrmuse lugu, millega Sinu abikaasa sind endale naiseks palus ning mis nüüd Sinu sõrmes igavest õnne ja armastust sümboliseerib?

Olen 26aastane eestlane. Mul on värske keskkonnaökonoomika ja säästva arengu magistrikraad. Pärast kooli lõppu sain koostöös Arengukoostöö Ümarlaua ja Välisministeeriumiga imelise võimaluse minna maailma ning näha oma silmaga kuidas meie igapäevased harjumused ja lokaalsed tarbimisotsused mõjutavad inimeste käekäiku mujal maailmas. Elan ja töötan 3 kuud Ghana kullakaevandamis kogukonnas. Olen praktikant Ghana Tervise ja Arengu Liidus (Health and Development Association of Ghana). Liidu tegevusteks on uurida kullakaevandamise keskkonna- ja tervisemõjusid ning organiseerida harivaid tegevusi ja töötubasid, et tõsta kaevurite teadlikkust.

Selle blogiga soovin seda lugu jagada ka Eesti elanikega. Postitan blogisse lugusid, fotosid ja videoklippe kohalikest oludest, kullakaevandamis protsessidest ja nende tervise-, keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest. Soovin, et tarbides kullast tooteid, me mõtleksime, milline on nende toodete lugu ja päritolu. Meie ühiskondades sümboliseerib kuld rikkust, armastust ja abielu, kuninglikkust, kõrgemat staatust ühiskonnas, võitmist ja autasustamist. Siin, Ghanas ning paljudest teistes maapõues kulda omavates riikides, on tegemist ööd ja päevad kestva raske tööga, spetsiifiliste oskustega, eludega riskimisega ning imelise looduse ohverdamisega. Hindame seda!

Pildil: rafineerimata kuld

„The gold at the end of the rainbow is ultimate happiness, but the gold at the bottom of the mine emerges from hell.“ -Peter L. Bernstein (The History of an Obsession)


Kuld on kohalikele kogukondadele arenguvõimaluseks ja elatustaseme tõstjaks. Kullakaevandamise ja rafineerimise protsessid omavad aga väga tugevaid negatiivseid keskkonna-, tervise- ja sotsiaalseid mõjusid. Pea igaüks meist omab oma elus miskit kullast. Olgu see siis ehe, hammas või kullast elektroonikaelement nutitelefonis. Seetõttu on igaühe vastutus leevendada kulda ümbritsevaid negatiivseid mõjusid ning teha õiglasemaid tarbimisotsuseid.

Järgmistes postitustes: Nn ressursside needusest (resource curse), kulla kaevandamise protsessidest, kulla rafineerimisest ja keskkonnamõjudest, sotsiaalsetest mõjudest, töötubadest jm.



In English.

I am writing this blog also in English in the hope of the information also reaching to readers who do not speak Estonian. I am apologizing in advance for grammar mistakes or incorrect use of some words.

Branding and marketing are widely used in developed countries to make sure, when consumers think about the brand they also think about the country of origin. We know where these goods are produced, acknowledge producers´ hard work and appreciate the luxury of today´s globalized world, where we can consume Apple products from USA, German cars or Swiss watches locally in our home countries.

But there are many products which origin and story is not as well- known.

How often do we think about the true origin of our morning coffee? Or the origin of our clothing. The engagement ring your husband proposed to you with? Have you ever thought how this symbol of eternal love and happiness reached you?

I am a 26 year old Estonian. I have a Master´s degree in environmental economics and sustainable development. In cooperation with Estonian Roundtable of Development Cooperation and Estonian Ministry of Foreign Affairs I got an amazing opportunity to set out to the world to reflect on how our actions and everyday habits affect other people's lives. I am living and working in gold mining community in Ghana for 3 months. I am working in Health and Development Association of Ghana. We are observing gold mining processes, doing environmental and health research and organizing training and educational activities for gold miners.

In this blog I would like to share stories, photos and videos of the cycle of gold production, working conditions, environmental and social impacts.  My wish is that when consuming gold products we would think about the truth behind the origin of these products. To us gold is the symbol of wealth, love and happiness, royalty, victory and honor. Here in Ghana and many other countries, it is continuous hard work, advanced skills, risking lives and sacrificing their beautiful nature. Let’s appreciate that!

Gold mining can be a great development opportunity for local communities. But because of lack of awareness and finances, gold mining activities always have tremendous negative impacts to local people´s health and environment. Almost all of us have some gold in our lives, either a gold necklace, dental filling or an electrical contact in our smartphone. Therefore it is responsibility of us all to improve the issues and make fairer consumption decisions.