teisipäev, 20. september 2016

Kuidas kasvatatakse kulla väärtus neljakordseks?

Oht kullakaevuritele, ümbritsevale keskkonnale ning kohaliku kogukonna tervisele ei lõppe kullakaevandamise tegevustega. Kaevandatud kulda sisaldav liiv ja kivimid läbivad mitmeid protsesse, enne kui saadakse kätte puhas kuld. Nende protsesside mitmetes etappides kasutatakse tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Käesolevas blogipostituses jagan pildimaterjali koos kirjeldustega kulla rafineerimise protsessist, mille käigus tõuseb kulla hind ligi neljakordseks.

Kaevandusest tuuakse välja kulda sisaldav kivimimaterjal. Esmalt kivid purustatakse ja kuivatatakse. Purustamist tehakse nii käsitsi kui ka masinate abil. 
Pildil olev kullakaevur purustab kaevandusest välja toodud kulda sisaldavad kivid haamriga ning edasi saadetakse materjal masinatesse. Tulemuseks on kulda sisaldav kivimipulber.

Seejärel kivimipulber pestakse mitmes erinevas etapis, et eraldada kuld muust materjalist. Pesemisprotsessis lisatakse pesuveele elavhõbe. Elavhõbe seob väikesed kullaosakesed suuremateks kulda sisaldavateks pallikesteks. Piltidel on tegemist väga noorte kullakaevandussektori töölistega. Kullakaevandus kogukondades on kulla tõttu noorte koolist välja langemise osakaal väga kõrge. Suur hulk noori loobub koolis käimisest ja otsib tööd kullakaevandustes.
Kulda pestakse paljakäsi ja ilma mingisuguseid kaitsevahendeid kasutamata. Noored kullapesijad on igapäevaselt otseses kontaktis elavhõbedaga. Elavhõbedat (ja muid kemikaale) sisaldav reovesi suunatakse otse keskkonda. Raha ja teadlikkuse puudumise tõttu ei puhastata vett enne keskkonda suunamist. Kemikaale sisaldav reovesi jõuab ümbritsevatesse jõgedesse. Jõgede vett kasutavad kohalikud kogukonnad nii joogiks, söögi valmistamiseks kui pesemiseks, jõgedes elavaid kalu ja krabisid toiduks.


Käesoleval pildil on näha kulla ilmumist pesemisprotsessis. Kui peened kullaosakesed on muust kivimist välja pesutud, lisatakse elavhõbe.



Elavhõbe seob kulla pallikesteks ning jääb kullapallikest hõbedase kihina katma. Et kuld (Pildil: juba põletatud rafineerimata kullapallid) elavhõbeda alt kätte saada, on tarvis pallikest põletada. Põletamisprotsessi käigus eralduvad väga mürgised elavhõbeda gaasid. Kulda põletatakse lahtisel tulel ilma kaitsevahendeid kasutamata.
Elavhõbedagaaside sissehingamine põhjustab erinevaid tervisekahjustusi. Tõsisemad nendest on hingamisteedehaigused ja negatiivsed mõjud närvisüsteemile. Elavhõbeda gaaside sissehingamisega seostatakse õpiraskusi, vaimset alaarengut, kuulmisvaegust jms. Eriti ohtlik on elavhõbedagaaside sissehingamine lastele ja lapseootel naistele.

Pärast põletamist saadud juba kullavärvilised kulda sisaldavad pallikesed purustatakse uuesti. Magnetitega elaldatakse raud. Tolmu ja muude kivimiosakeste eraldamiseks keedetakse saadud puru happega.


Pildil on kulda sisaldav puru happega keemas. Ka keetmisprotsessil ei kasuta töölised kaitsevahendeid. Keetmisel tekkinud happejäägid suunatakse otse keskkonda.

Pärast happega keetmist on kulla seast eemaldatud ka tolm ja muud kivimid. Viimase etapina kuumutatakse kulda kõrgel kuumusel gaasi abil. Vedel kuld valatakse vormi ja jahutatakse. Seejärel näeb kuld juba meile tuttav välja.

Pildid: rafineeritud kuld pärast kuumutamist, vormi valamist ja jahutamist.

Nii on tõstetud rafineerimata kullapallikeste hind neljakordseks!









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar